Kuidas lepitaja saab aidata?

Lepitaja aitab:

  • taaskäivitada dialoogi kinnijooksnud suhtes ja hoiab suhtlusprotsessi käimas vastavalt lepitusprotsessi reeglitele
  • pooltel analüüsida olukorda ja laiendada vaatenurki
  • vormistada lahenduseni jõudmisel juriidilise kokkuleppe, mille pooled ise allkirjastavad
  • poolte soovil aitab kokkuleppe tunnistamisel täitedokumendiks (notari poolt või kohtu kaudu)

Olenevalt vaidluse valdkonnast saab ka kohtuväliselt kasutada lisaks lepitajatele protsessis ekspertide arvamusi, kui see osutub detailides kokkuleppimises vajalikuks.

Lepitusmenetluse eelis on see, et siin saab abi ühelt erapooletult nõustajalt, kes otse suhtleb mõlema poolega (kas eraldi või ühiskohtumisel).
Tavalistel läbirääkimistel tavaliselt võtab iga pool eraldi nõustaja, mis võib minna oluliselt kallimaks ja samuti läbi mitme nõustaja (1 poole advokaat suhtleb teise poole advokaadiga, seejärel teine advokaat alles otse 2 poolega) võivad informatsiooni kaod/muutumine olla suuremad.

 Lepitusmenetlus on võimalik erinevatel juhtumitel:

  • Pooltel on huvi tulevikus koostööd teha. Sellisel juhul on üheks lepitusmenetluse põhiväärtuseks lisaks eelnevalt toodud eelistele suhted.  Meelike Saarna: „Kohus ei reguleeri ühtegi suhet. Seda teevad inimesed omavahel, vajadusel spetsialisti abiga. Suhted on tähtsad ja väärtuslikud.“
  • Kui pooltel  puudub siht tulevikus koostööd teha, siis aitab lepitusmenetlus leida kiire lahenduse. Aitab hoida kokku aega, raha ja energiat,  pooled pääsevad konfliktiga edasisest tegelemisest ja üksteisega kohtumisest (kohtumenetlus võrdluseks võib kesta aastaid).

Arvestades teiste riikide kogemusi leiab lepitus valdavalt rakendamist juhtudel, kui pooled on huvitatud seniste suhete jätkumisest, nt. tarnelepingud, koostöölepingud. Tänases majandusolukorras on lepitusmenetlus igati teretulnud alternatiivne vaidluste lahendamise viis,  mis aitab pooltel kiiremini jõuda lahenduseni,  säästa kulusid, aega ja energiat.

Lepitusseadus defineerib lepitusmenetlust kui poolte vabatahtlikkusel põhinevat tegevust, mille käigus erapooletu isik (lepitaja) toetab lepitusosaliste suhtlust eesmärgiga aidata neil leida vaidlusküsimusele lahendus. Lepitaja võib esitada pooltele lepituse asjaolude ja lepitusmenetluse kulgemise põhjal oma lahendusettepaneku.

Lepitaja poole pöördumine on riigilõivuvaba ja tasu poolte kokkuleppel. Mis kõige olulisem - see aitab hoida suhteid ja leida lahendusi olukorrale poolte endi koostöös professionaalsete vahendajate kaasabil.

Erinevalt kohtu- ja vahekohtumenetlusest puudub lepitajal pädevus langetada poolte suhtes nende tahte vastaselt siduvaid otsuseid. Lepitusmenetluse tulemus on täidetav üksnes juhul, kui pooled on saavutanud kokkuleppe. Lepitusläbirääkimised on erinevalt kohtumenetlusest konfidentsiaalsed.

Vaidluse lahendus vormistatakse poolte soovil kirjalikult või notariaalselt, selle kokkuleppele saab avalduse esitamisega kohtule anda kohtumäärusega täitedokumendi jõu. Poolte vajadusi arvestav ja vastastikku enam kasu toov lepitusmenetlus on poolte rahulolu tõttu paremini vabatahtlikult täidetav.

Mitmed ettevõtjad on avaldanud toetust lepituskoja ideele. NG Investeeringud OÜ juhatuse liige Andres Järving: „Usun, et ärimaastikku lisandub üks väike nn mootor, mille tulevikku ja olulisust ei tasuks alahinnata. Tema rakendamise tulemusena tekkiv kiirus ja paindlikkus võivad oluliselt turgutada ettevõtlust."